1. Mereäärsetes elektrijaamades kasutatakse tavaliselt elektrolüütilisi merevee kloorimissüsteeme, mis toodavad efektiivset kloori (umbes 1 ppm) merevees oleva naatriumkloriidi elektrolüüsi teel, pärssides mikroobide kinnitumist ja paljunemist jahutussüsteemi torustikes, filtrites ja merevee magestamise eeltöötlussüsteemides.
2. Süsteemi koostis ja töökindlus: Peamised seadmed hõlmavad alalditrafosid, alaldeid ja elektrolüütilisi elemente, mis peavad lahendama selliseid probleeme nagu madal voolutõhusus ja lühike anoodi eluiga.
3. Uute vesiniku tootmise tehnoloogiate rakendamine
4. Rohelise vesiniku tootmise ja taastuvenergia integreerimine: avamere tuuleenergia ja fotogalvaanika arenguga on merevee otsene elektrolüüs vesiniku tootmiseks muutunud oluliseks suunaks. Näiteks maailma esimene 200 standardkuupmeetrit tunnis merevee elektrolüüsi vesiniku tootmise seadmete komplekt on saavutanud 99,999% vesiniku puhtuse, mis sobib avamere nafta- ja gaasiplatvormidele ning süvamere stsenaariumidele.
5. Katalüsaatori innovatsioon: Mitteväärismetallidest katalüsaatorite (näiteks CoO, Cr₂O3, RuMoNi) ja korrosioonikindla konstruktsiooni kasutamisega on lahendatud kloriidioonide korrosiooni ja kõrvalreaktsioonide probleemid. Näiteks NiCoP – Cr₂O∝ katood saavutab merevee elektrolüüsil stabiilse töö üle 1000 tunni.
6. Suur efektiivsus ja madal energiatarve: hübriidne elektrolüüsitehnoloogia (näiteks väävliioonide oksüdatsioonireaktsiooni abistamine) vähendab energiatarbimist tavapärase elektrolüüsi energiatarbimisest kolmandikuni, pingega alla1 V.

Kokkuvõttes hõlmab merevee elektrolüüsisüsteemide rakendamine mereveeelektrijaamades nii traditsioonilist reostuse ennetamist kui ka uusi vesiniku tootmise valdkondi ning selle pidev tehnoloogiline areng pakub keskkonnasõbralikke ja tõhusaid lahendusi ranniku- ja avamere energiasüsteemidele.

Merevee elektrolüüsisüsteemi hooldustsükkel

7. Regulaarne kontroll ja hooldus: Merevee elektrolüüsisüsteemi normaalse töö tagamiseks tuleb seda regulaarselt kontrollida ja hooldada. Tavaliselt on soovitatav kontrollida iga 3–6 kuu tagant, sealhulgas kontrollida anoodi lagunemist ja ühendusdetailide terviklikkust.

8. Elektrolüüselemendi komponendid: Elektrolüüselement on merevee elektrolüüsisüsteemi üks põhikomponente ja selle töökorras olemisele tuleb pöörata erilist tähelepanu. Kui elektrolüüselemendis leitakse katlakivi või korrosiooni, tuleks see õigeaegselt happega pesta või muid puhastusmeetmeid võtta.

9. Elektrisüsteem: Elektrisüsteemi hooldus on samuti väga oluline, sealhulgas selliste seadmete nagu madalpinge jaotuskappide, juhtimiskappide ja alaldi toiteallikate kontroll ja hooldus.

10. Filter: Merevee elektrolüüsisüsteemide olulise komponendina tuleb filtreid vastavalt konkreetsele olukorrale regulaarselt puhastada või vahetada, et säilitada tõhus veepuhastusvõime. Üldiselt võib suure tõhususega filtreid vahetada iga 1–2 aasta tagant, samas kui füüsilisi filtreid või filtrikassette võib olla vaja sagedamini puhastada või vahetada.

Kokkuvõttes tuleks merevee elektrolüüsisüsteemide hooldustsükkel määrata konkreetsete kasutustingimuste ja vee kvaliteedi põhjal, kuid üldiselt on soovitatav läbi viia põhjalik kontroll vähemalt iga 3–6 kuu tagant ning vajadusel teostada vastavat hooldust ja korrashoidu.