Merevee elektrokloorimine on protsess, mis kasutab elektrivoolu merevee muutmiseks võimsaks desinfitseerimisvahendiks, mida nimetatakse naatriumhüpokloritiks. Seda puhastusvahendit kasutatakse merevee raviks tavaliselt enne laeva ballastide, jahutussüsteemide ja muu seadme sisenemist. Elektrokloorimise ajal pumbatakse merevesi läbi titaanist või muudest mittekorsiivsetest materjalidest valmistatud elektroode sisaldava elektrolüütilise raku. Kui nendele elektroodidele rakendatakse alalisvoolu, põhjustab see reaktsiooni, mis muundab soola ja merevee naatriumhüpokloritiks ja muudeks kõrvalsaadusteks. Naatriumhüpoklorit on tugev oksüdeeriv aine, mis on efektiivne bakterite, viiruste ja muude organismide tapmisel, mis võivad saastada laeva ballasti- või jahutussüsteeme. Seda kasutatakse ka merevee desinfitseerimiseks enne selle väljumist ookeani. Merevee elektrokloorimine on tõhusam ja nõuab vähem hooldust kui traditsioonilised keemilised töötlemised. Samuti ei tekita see kahjulikke kõrvalsaadusi, vältides vajadust ohtlike kemikaalide transportimiseks ja hoidmiseks pardal.

Üldiselt on merevee elektrokloorimine oluline vahend meresüsteemide puhta ja ohutu hoidmiseks ning keskkonna kaitsmiseks kahjulike saasteainete eest.