Merevee elektrokloorimine on protsess, mille käigus muudetakse merevesi elektrivoolu abil võimsaks desinfitseerimisvahendiks, mida nimetatakse naatriumhüpokloritiks. Seda desinfitseerimisvahendit kasutatakse tavaliselt merel merevee töötlemiseks enne selle sisenemist laeva ballastitankidesse, jahutussüsteemidesse ja muudesse seadmetesse. Elektrokloorimise käigus pumbatakse merevesi läbi elektrolüüsikambri, mis sisaldab titaanist või muudest mittekorrodeerivatest materjalidest elektroode. Kui neile elektroodidele rakendatakse alalisvoolu, põhjustab see reaktsiooni, mis muudab soola ja merevee naatriumhüpokloritiks ja muudeks kõrvalsaadusteks. Naatriumhüpoklorit on tugev oksüdeeriv aine, mis on tõhus bakterite, viiruste ja muude organismide hävitamisel, mis võivad saastata laeva ballasti- või jahutussüsteeme. Seda kasutatakse ka merevee desinfitseerimiseks enne selle ookeani tagasi laskmist. Merevee elektrokloorimine on tõhusam ja nõuab vähem hooldust kui traditsiooniline keemiline töötlus. Samuti ei tekita see kahjulikke kõrvalsaadusi, vältides vajadust transportida ja ladustada ohtlikke kemikaale pardal.

Üldiselt on merevee elektrokloorimine oluline vahend meresüsteemide puhtana ja ohutuna hoidmiseks ning keskkonna kaitsmiseks kahjulike saasteainete eest.