Merevee elektrokloorimine on protsess, mis kasutab elektrivoolu, et muuta merevesi võimsaks desinfektsioonivahendiks, mida nimetatakse naatriumhüpokloritiks. Seda desinfitseerimisvahendit kasutatakse tavaliselt mererakendustes merevee puhastamiseks enne, kui see siseneb laeva ballastitankidesse, jahutussüsteemidesse ja muudesse seadmetesse. Elektrokloorimise ajal pumbatakse merevesi läbi elektrolüütilise elemendi, mis sisaldab titaanist või muudest mittesöövitavatest materjalidest elektroode. Kui nendele elektroodidele rakendatakse alalisvoolu, põhjustab see reaktsiooni, mis muudab soola ja merevee naatriumhüpokloritiks ja muudeks kõrvalsaadusteks. Naatriumhüpoklorit on tugev oksüdeeriv aine, mis hävitab tõhusalt bakterid, viirused ja muud organismid, mis võivad saastada laeva ballasti või jahutussüsteeme. Seda kasutatakse ka merevee desinfitseerimiseks, enne kui see ookeani tagasi lastakse. Merevee elektrokloorimine on tõhusam ja nõuab vähem hooldust kui traditsioonilised keemilised töötlused. Samuti ei tooda see kahjulikke kõrvalsaadusi, vältides vajadust transportida ja hoida pardal ohtlikke kemikaale.

Üldiselt on merevee elektrokloorimine oluline vahend meresüsteemide puhtana ja ohutuna hoidmisel ning keskkonna kaitsmisel kahjulike saasteainete eest.